Budismi alused
29,00 €Raamatu autoriks on Rupert Gethin, Bristoli ülikooli budismiuuringute professor. Tõlke valmimisse on palju aega ja hoolt panustanud tõlkija Lauri Liiders…
Näitan kõiki 6 tulemust
Raamatu autoriks on Rupert Gethin, Bristoli ülikooli budismiuuringute professor. Tõlke valmimisse on palju aega ja hoolt panustanud tõlkija Lauri Liiders…
Pehmekaaneline, 726 lk. Serge Moscovici (1925–2014) on ühiskondlikke nähtusi uuriva sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia suurkuju. Oma raamatus „Jumalate loomise mehhanism” visandab ta…
Kogumik “Mitut usku Eesti IV. Valik usundiloolisi uurimusi: õigeusu eri” koondab kaheksa artiklit õigeusu ajaloost ja tänapäevast, õigeusu erinevatest aspektidest…
Mis on esoteerika? Me justkui kõik teame pealiskaudsel viisil, mis see on, ent järele mõeldes ja süvenedes jäävad isegi aastaid…
Siinne sissevaade religiooniuuringutesse näitab, kuivõrd erinevate teemade, küsimuste ja lähenemisviisidega seisavad vastamisi religioonist huvituvad uurijad, ühtlasi ilmestades, kuidas religioon ei…
Rahvapärimus looduse ja loomade kohta köidab inimesi ka nüüd – ja eriti nüüd –, mil moodne maailm kipub loodusest üha enam eemalduma. Just loomadega seotud pärimuse muutumine ja teisenemine on motiveerinud Marju Kõivupuud kirjutama raamatut, mis keskendub inimese ja loomade suhetele. Pärimuspõhisest vaatenurgast on raamat ka peatükkideks liigendatud: juttu tuleb metsa ja veeloomadest, kodu ja lemmikloomadest, ohtlikest loomadest, mütoloogilistest loomadest, loomadest rahvameditsiinis ja loomamatustestki. Kindlasti ei mahu nende kaante vahele kõik põnev, mida Eesti loomapärimusest leida võib – ja see polegi autori eesmärk –, kuid loodetavasti leiavad lugejad raamatust mõndagi põnevat.
Sarjas „Looduse lood“ on varem ilmunud Aleksei ja Marcus Turovski „Teekond urust templisse“, Peter Wohllebeni „Puude salapärane elu“ ja Amy Stewarti „Kurjad taimed“.
Vladislav Koržets soovitab: “Mulle meeldib, et Marju Kõivupuu pole pannud kaante vahele lihtsalt pajatuste või rahvalaulude kogumikku, vaid folkloori ka jõudumoodi „lahti rääkinud“ ja veel enamgi, sidunud vahel selle ka omaenese elujuhtumistega.”