Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid

Kirjeldus

Bronisław Malinowski (1884–1942) on üks 20. sajandi olulisimaid antropolooge, kes uurimisküsimuste kujundamisega ja välitöö olulisuse rõhutamisega avaldas suurt mõju tänapäevase antropoloogia väljakujunemisele. Kogumikku „Maagia, teadus ja religioon ning teisi esseid” on koondatud Malinowski omal ajal mõjukad ning tänapäevani tähtsad ja intrigeerivad arutelud maagiast, teadusest, religioonist, müüdi psühholoogiast, tähendusest, keelest ning ka sõjast. Kõiki neid teemasid vaatleb ja analüüsib Malinowski talle omasest antropoloogilisest vaatenurgast.

SISUKORD
Sissejuhatus. Robert Redfield 9
Tänuavaldused 14
Maagia, teadus ja religioon 15
I Primitiivne inimene ja tema religioon 17
II Inimest ümbritseva keskkonna
mõistuslik valitsemine 26
III Elu, surm ja saatus varajases
uskumuses ja kultuses 38
1. Religiooni loovteod 39
2. Ettehooldus primitiivses elus 43
3. Inimese valikuline loodusehuvi 46
4. Surm ja rühma taasühinemine 50
IV Primitiivsete kultuste avalik ja hõimuline iseloom 57
1. Ühiskond kui jumala aines 58
2. Metslaste uskumuste moraalne efektiivsus 63
3. Sotsiaalne ja individuaalne panus
primitiivses religioonis 70
V Maagia kunst ja usu vägi 74
1. Riitus ja loits 75
2. Maagia pärimus 79
3. Mana ja maagia jõud 81
4. Maagia ja kogemus 84
5. Maagia ja teadus 90
6. Maagia ja religioon 92
Müüt primitiivses psühholoogias 99
Pühendus Sir James Frazerile 101
6
I Müüdi roll elus 103
II Päritolumüüdid 120
III Surma ja korduva elutsükli müüdid 136
IV Maagiamüüdid 148
V Kokkuvõte 153

Tähenduse probleem primitiivsetes keeltes 285
I Vajadus sümbolismi ja tähenduse teaduse järele.
Selle vajaduse näitlikustamine etnograafi raskustega toimetulekul primitiivsete keeltega 287
II Metslaste lausungi analüüs, mis ilmutab tähenduse kompleksseid probleeme ja viib puhtast
lingvistikast kultuuri ja sotsiaalpsühholoogia
uurimiseni. Selline kombineeritud lingvistiline
ja etnoloogiline analüüs vajab juhiseid sümbolite teooriast, mis on välja arendatud käesoleva töö põhjal 292
III „Situatsiooni konteksti” kontseptsioon. Erinevused lingvistilistes perspektiivides, mis
avanevad surnud, raidkirjalisi keeli uuriva
filoloogi ja vaid suulistes lausungites eksisteeriva primitiivse elava keelega tegeleva etnograafi ees. Elava objekti uurimine on valgustavam kui surnud jäänuste uurimine. Ogdeni
ja Richardsi „märksituatsioon” vastab siin
esitletud „situatsiooni kontekstile” 299
IV Keel oma primitiivses funktsioonis on käsitletav kui tegevuse moodus, mitte mõtte vastumärk. Metslaste kompleksse kõne-situatsiooni
analüüs. Põhitähtsad primitiivsed keelekasutusviisid: kõne tegevuses, sõnade rituaalne
käsitamine, narratiiv, „faatiline suhtlus” (kõne
sotsiaalsel läbikäimisel) 304
V Tähenduse probleem primitiivsetes keeltes.
Tähenduse kujunemine mitteprimitiivse
apertseptsiooni kaudu. Bioloogiline käsitus
tähendusest varastes artikuleerimata häälreaktsioonides, mis on väljenduslikud, tähenduslikud ja situatsiooniga vastavuses. Tähendus
8
artikuleeritud kõne varastes faasides. Sõnade
pragmaatilises efektiivsuses juurdunud tähendus. Maagiline hoiak sõnadesse ja selle
päritolu. Ogdeni ja Richardsi tähendus- ja
määratluskäsituse toetamine etnograafiliste ja
geneetiliste tõenditega 314
VI Grammatilise struktuuri probleem. Kust
otsida grammatiliste kategooriate prototüüpi.
„Loogilise” ja „puhtgrammatilise” seletuse
kummutamine. Reaalsete kategooriate olemasolu primitiivse inimese pragmaatilises
perspektiivis, mis vastab keele struktuurilistele
kategooriatele. Näited nimisõna ja muude
kõneosade olemuse varal 326
Sõja antropoloogiline analüüs
I Sõda läbi aegade 343
II Sõda ja inimloomus 346
III Agressiooni ohjeldamine kultuuris 352
IV Hõim-rahvus ja hõim-riik 359
V Sõda ja primitiivne poliitika 363
VI Antropoloogia panus sõja küsimusse 368
VII Totalitarism ning I ja II maailmasõda
antropoloogia valguses 372